meelerahu - Mikroinvestor

Miks mind ärritab jutt meelerahufondist?

Pikalt oli minu jaoks meelerahufondi teema eriti ärritav, sest see, kuidas sellest tavaliselt räägitakse saab minu kogemusel tihti takistuseks investeerimisega alustamisel. Ja kui inimesel on tekkinud investeerimise vastu huvi, aga ta ei saa kohe tegutsema hakata, siis võib tal see huvi väga kiirelt üle minna.

Teda ei kõneta jutud sellest, et kõigepealt vaata kulud üle, mis tundub talle igav ja tüütu tšekkide tagaajamine (tegelikult ei pea olema). Seejärel kogu meelerahufond TÄIS ja alles siis võid raha kasvama panna.

Vähemalt minusugusel inimesel. Aga ma ei ole üldse erand, olen seda rahatarkuse jagajana palju näinud. Meie eesmärk ei peaks olema takistusi teele ette veeretada, vaid aidata takistusi vähendada.

Ja selle kõige juures on meelerahu väga väga oluline teema.

Meelerahufond, kui takistus

Mida ma pean silmas selle all, et meelerahufond võib saada takistuseks?

Ära jää kinni nn reeglitesse, kuidas justkui oleks õige teha — Tihti jäädakse kinni kuuldud soovitusse justkui enne ei tohiks tegutseda

Juttu sellest justkui meelerahufondi peab kõigepealt TÄIS koguma ja alles siis võib tegutsema hakata. See “täis” tähendab tihti väga suurt summat, sest kõige levinumad soovitused on 6-12 kuu summa ning seejuures jäetakse täpsustamata, et see “kuu summa” ei tähenda sinu igakuist sissetulekut. Arvestada tasub, mis summaga sa tuleksid toime, kui juhtub midagi ootamatut.

Loomulikult me ei tea, kui palju meil läheb ootamatuste korral raha vaja. Seepärast rõhutan mina, et kõige olulisem on, et sina saad rahulikult magada. Igaühel on see summa väga erinev.

Toon näite. Mina ja abikaasa saime pikalt igakuiselt normaalselt elatud 1000 euroga (nüüdseks on hinnad nii palju tõusnud, et see summa on tõusnud) ehk et 1000 euroga oleksime me ilmselt saanud vajadusel veidi kauem, kui kuu aega elada. Kuid mitte palju kauem, sest olime oma kulud koomale tõmmanud, et maja ehituseks raha koguda.

Kui ma oleks investeerimise ideest vaimustudes arvanud, et pean kõigepealt koguma meelerahufondi 6-12 kuu summas, siis võttes keskmise ehk 9 kuud, oleksin ma pidanud koguma 9000 eurot. Mul tulevad hirmujudinad juba seda kirjutades peale, sest see on suur summa raha. Ma ei taha panna seda kuskile “seisma”. Sellised summad me kogume majafondi.

Mina alustasin investeerimisega 2017.a aprillis, olles napid paar kuud sellest huvitunud. Olen kohe tegutseja tüüpi ja ei suuda jääda pikalt ettevalmistusfaasi. Otsustasin alustada investeerimist 25 euroga kuus. Kuna mul ei jäänud mitte kunagi raha üle – mis on üks väga levinud vabandus, miks raha ei saa koguda ega investeerida – ja mul polnud aimugi, kuhu mu raha kulub, siis mõtlesin, et 25 eurot on selline summa, mille “kadumist” ma ei märkagi. Nagunii on ju palgapäevaks raha otsas.

Suuremat summat ma ei oleks julgenud näpistada ja ei julgenud mitu kuud seda summat suurendada. Äkki oleks nälga jäänud või autoliising maksmata.

Meelerahufond väikeste summadega kogudes

Kui ma muidu ütlen, et alusta väikeste summadega, siis meelerahufondi puhul oleks see demotiveeriv, sest eesmärk oleks liiga suur. Mul ei jääks mitte midagi muud üle, kui nõustuda nendega, kes ütlevad, et väikesed summad on mõttetud ja ei alustagi.

Teeme väikese arvutuse. Et koguda 9000 eurot meelerahufondi, kui ma panen 25 eurot kuus, kuluks mul 360 kuud ehk 30 aastat. Kui motiveeriv see tundub?

Muidugi, nagu ma investeerimise puhul räägin, siis seda summat saab alati tõsta. Ma ise tõstsingi mõne kuu pärast (neljandal kuul) summa 25 eurolt 50-le. Nägin, et selle esimese 25 euroga ei juhtunud midagi ja ma nälga ka ei jäänud. Varsti hakkasin ka oma kulusid üle vaatama, mis andis kindlustunde, et ma tean, mis summaga me hakkama saame. Sealt see 1000 eurot tuligi.

Teeme sama arvutuse 50 euroga: 180 kuud ehk 15 aastat. Aga 100 eurot? Jõudsin poole aastaga 100 euroni investeerimisel. 90 kuud ehk 7,5 aastat. Endiselt tundub väga pikk aeg.

Aga, kui ma panen selle summa kasvama?

Meelerahufondiga riskida ei saa, sest selle mõte on see, et sul on see raha olemas, kui midagi ootamatut juhtub. Näiteks olen 6 kuud kogunud ja mul on meelerahufondis 225 eurot. Mul läheb külmkapp katki. Selleks mul on meelerahufond ette nähtud ehk et mul on vaja kohe see raha kätte saada.

See on nii väike summa, et see on mul ilmselt lihtsalt eraldi pangakontol, millel pole pangakaarti ja silma eest ära. Hoiusele panna ei tunduks mõistlik, sest tähtajalisel hoiusel ei saa igakuiselt juurde lisada ning kose meetodi jaoks on summa liiga väike (12 aastast hoiust).

Saan panna aeg-ajalt hoiusele, kui mingi summa on kokku kogunenud. Näiteks aastaga olen kogunud 750 eurot (3×25+3×50+3×75+3×100) ja panen selle aastasele hoiusele. Kui häda käes, siis saan raha ennetähtaegselt kätte, kuigi kaotan teenitud intressi. Samas olen proovinud teenida, kunagi ei tea ju, millal ootamatus saabub.

Kaotatud aeg investeerimisel

On möödunud aasta hetkest, mil ma taipasin, et oma rahaasjadega peaks tegelema ning tahtsin investeerima hakata. Ma olen investeerinud täpselt 0 eurot, sest enne tuleb ju meelerahufond täis panna.

Positiivse poole pealt on mul kogunenud 750 eurot, mis on oluliselt rohkem, kui mul aasta tagasi kogutud oli (0 eurot). See on väga hästi.

Aga oled kuulnud ütlust, et aeg on investori parim sõber?

Ajas tagasi minna ei saa seepärast alusta kohe — Miks on aeg investori parim sõber?

Kui ma oleksin selle raha pannud kasvama?

Hoius on ka raha kasvatamine, aga investeerimine on pikaajaline tegevus vs meelerahufond, kust ma pean iga hetk raha kätte saama ja mis on mõeldud ootamatuste puhul kulutamiseks. Seega on lähenemine sellele, kuhu raha investeerida vs kuhu panna meelerahufond, väga erinevad.

Investeerimise puhul peab olema valmis selleks, et kui ma tootlus ja risk on omavahel seotud. Kui ma tahan rohkem teenida, kui hoiuselt, siis pean olema valmis selleks, et turud käivad üles-alla. Kui ma oleksin selle 750 eurot hoopis investeerinud, siis see võis kasvada, aga võib ka olla hoopis miinuses aasta pärast.

Miks ma siis taga nutan seda aastat, mil ma ei investeerinud, vaid kogusin raha meelerahufondi?

Sellepärast, et isegi, kui turud langesid ja minu aastane investeering on miinuses, siis ma sain oma investeeringud odavamalt. Senine ajalugu on näidanud (ja see pole loomulikult tulevikus garanteeritud), et pikaajaliselt turud tõusevad ehk investeering kasvab. Selle aja sees on tõusud ja langused, mis on mõistlik kaasa teha.

Kas meelerahufond on siis mõttetu?

Mis sinna meelerahufondi ikka raha koguda?

Muidugi mitte!

Ootamatuse puhul on mul väga hea meel, et mul on meelerahufond. Ükskõik, kas mul on seal 225 või 750 eurot. Ükskõik, kui ma jään ilma hoiuse intressist.

Miks ma siis ütlen, et see on kaotatud aeg investeerimisel?

Sest kahte asja saab teha paralleelselt. Alusta mõlemaga!

Veel parem, kui sul on olemas läbimõeldud plaan ootamatuste korraks.

Meelerahu laiemalt

Mina olin enne investeerimise avastamist elanud alati palgast palgani. Ükskõik, mis palk, raha ei jäänud ikka üle. Imelikul kombel see minu meelerahu ei mõjutanud.

Sest mul olid ümber inimesed, kellelt ma sain vajadusel abi paluda. Tavaliselt ei läinud seda vaja ning mul olid ka mõned järelmaksud ja väikelaenud. Kuid see teadmine, et kui mul on tõesti hädasti raha vaja, siis minu ümber on inimesed, kes mind aitavad, andis meelerahu.

Sul peab olema plaan ootamatuste jaoks — Meelerahu on laiem, kui meelerahufond

Lisaks teadmine, et mul olid haridus, oskused ja teadmised, et kui ma peaks töö kaotama (see võimalus ei tulnud mul noore ja rumalana pähegi) või tahan töökohta muuta, siis see pole probleem.

See on põhjus, miks ma räägin meelerahust laiemalt. See ei ole ainult meelerahufond. Ükskõik, kui palju ma raha meelerahufondi kuhjan – ja 9000 eurot meelerahufondis ei laseks minul magada – ei pruugi sellest piisata.

Kui see otsa saab, mis siis saab? Tasub läbi mõelda, mis on järgmine samm. Olen juba vihjanud, et inimesed, kes saavad aidata on üks variant. Oma oskuste ja teadmiste uuendamine ja arendamine, on teine. See investeeritud 750 eurot võib olla kolmas, sest kui tõesti häda käes, siis on hea meel, et oli kuskilt võtta.

Plaanis võiks olla ka vastus küsimusele, millal võin meelerahufondist raha võtta? Osadel on probleemiks, et kipuvad pidevalt sealt raha näpsama, et palgapäeval jälle tagasi panna. Sellisel juhul ma soovitan üle vaadata kulud. Kas oligi midagi erakorralist sel kuul või lihtsalt jätan elamiseks liiga vähe raha. Nagu meil enam ei piisa 1000 eurost kuus.

Teistel on probleem, et nad ei raatsi meelerahufondist raha välja võtta. Näiteks, kui alles kogun, et siis pean selle osa ka uuesti koguma. Või et olen nii palju vaeva näinud kogumisega ja sellepärast ei raatsi välja võtta. Olen kuulnud, et võetakse lausa pigem kõrge intressiga laenu, et ei peaks meelerahufondist raha välja võtma. Ära unusta, et meelerahufond ongi ootamatusteks!

Kui olukord normaliseerub, siis saad uuesti meelerahufondi koguda. Kui sul juba kogemus olemas ning oled oluliselt rahatargemaks saanud, siis usu mind, et sel korral on see lihtsam.

Meelerahu on väga oluline

Meelerahu on väga oluline teema, kuid see on oluliselt laiem, kui meelerahufond. See on sinu läbimõeldud plaan ootamatusteks.

KÕIHE OLULISEM: sina pead rahulikult magada saama!

Piisava teadmised, innustav grupp ja minu tugi — Meelerahu on hindamatu

See on nii oluline teema, et kursusel “Rahatarkuse nurgakivid” räägin sellest 45 minutit. Sul on võimalus seda videod Mikroinvestori Youtube`i kanalil vaadata ning kui sul tekib küsimusi, siis võid mulle julgelt kirjutada.

Kui soovid rahatargemaks saada ning rohkem minu mõtteid, teadmisi ja kogemusi kuulda, siis oled oodatud kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”.

Kursusel on lisaks videodele, mida saad mugavalt endale sobivas tempos ja ajal kuulata, Zoomi live`id külalistega ning kaks Q&A-d minuga, kus saad mult küsimusi ja arvamust erinevate teemade kohta küsida.

NB! Hiljuti käisin rääkimas noortele, kuidas rahatargalt iseseisvasse ellu astuda ja lisandus veel üks oluline aspekt meelerahu teemasse. Seepärast teen kursusele uue täiendatud video teemal meelerahust laiemalt.

Oled oodatud kursusele!

Kuidas valida?

Valikute rohkus võtab silme eest kirjuks?

Näiteks vastuse otsimisel küsimusele, kuhu investeerida? Sellele kahjuks või õnneks ei ole lühikest konkreetset vastust, et sinna. Ei ole olemas kõigile sobivat ühte varianti.

Vastupidi, selleks et seda otsust teha, on sul vaja teadmisi, aga mitte ainult investeerimise kohta. Investeerimine on osa meie elust. Sellepärast meeldib mulle öelda, et rahatarkus peaks olema loomulik nagu hambapesu.

Mult on mitmed inimesed küsinud, kas tulla minu juurde mentorlusse või kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”? Seni on alati vastus olnud: vali kursus. Miks?

rahatarkus loomulikuks nagu hambapesu — Miks valida kursus rahatarkuse nurgakivid

1. Teadmised

Millal on teadmisi piisavalt? Mida on vaja teada? Kaua pean teadmisi koguma, et saaks tegutsema hakata?

Infot on nii palju, et võtabki silme eest kirjuks ja võib tekkida olukord, kus mitte kunagi ei tundu, et teadmisi oleks piisavalt.

See on üks väga oluline põhjus, miks ma panin kokku põhjaliku ja laia teemaderingiga kursuse “Rahatarkuse nurgakivid”. Kui sa oled selle kursuse läbinud, siis luban sulle, et tead piisavalt. Et tegutseda.

Sa tead piisavalt igast olulisest teemast (sh juriidikast ja psühholoogiast) ning su teadmised moodustavad omavahel seotud tervikpildi.

See on teine põhjus, miks ma kursuse tegin. Infot on nii palju, et enamasti on meil killuke siit ja killuke sealt. Minu eesmärgiks on panna need killud kokku tervikuks. Nagu puzzle.

Lisaks tervikpildile, sa tead omavahelisi loogilisi seoseid, mis on väga tugev alus edasiste teadmiste ja kogemuste kogumisel.

Teadmised on videodena, et sa saaksid neid rahulikult endale sobival ajal ja tempos (nt kasuta kiirendust!) kuulata. Neid ei pea järjest kuulama, võid vabalt valida just praegu sind kõnetavad teemad. Juurdepääs kursuse keskkonda jääb aastaks.

kuula rahatarkuse kursust mugavalt ükskõik kus oled — Kuula kursust endale sobival ajal ja tempos

2. Kogemused ja näited

Kuigi kõige paremini õpetavad enda läbikolistatud ämbrid, siis päris kõiki ei pea ise läbi kolistama. On mõistlik õppida ka teistelt.

Kursusel jagan enda 7+ aastat kogemust investeerimisel ja lisaks oma elukogemust. Jagan ka nt oma karjääripöördeid – kuidas juristist sai rahatarkuse jagaja? Ametnikust ettevõtja?

Toon palju nii enda kui ka klientide ja jälgijate näiteid.

Ma ei saa lubada, et peale kursust sa enam vigu ei tee – see ei ole võimalik. Me oleme inimesed ja eksimine on inimlik. Vastupidi, peale kursust sa tead, et kõige mõistlikum on leppida sellega, et sa teed vigu, aga sa võtad neid õppetundidena. Enda vigadest õpime me kõige paremini ja kiiremini.

rahatarkus ja rahapsühholoogia — laiapõhjalised teadmised rahatarkusest ja psühholoogiast

3. Väike toetav ja innustav grupp

Mulle kurdetakse tihti, et pole kellegagi rahast rääkida. Et rahatarkuse teekond on väga üksildane.

Kursuse saad läbida ka iseseisvalt, kuid soovitan kindlasti kaaluda mentorgrupiga varianti. See annab sulle inimesed, kellel on sinuga sarnased eesmärgid ja hirmud ning kellega saab rahast rääkida.

Grupp on väike, et tekiks usalduslik õhkkond ning kõik saaksid jagada oma muresid ja mõtteid. Teised grupiliikmed innustavad ja inspireerivad tegutsema. Kui tema saab, siis saan ka mina.

Või taipad hoopis, et see pole mulle ja mulle meeldib hoopis teisiti. See on väga oluline taipamine.

Grupp kohtub kord nädalas Zoomis ning me seame igaks kohtumiseks eesmärke, mis selleks ajaks on tehtud. See innustab tegutsema. Kui sa oled grupile lubanud, et midagi saab tehtud (meil on jagatud tabel, kus eesmärgid on kirjas!), siis sa teed selle ära. Kasvõi viimasel minutil.

Samas ei ole need eesmärgid kivisse raiutud. Nagu ka sammud rahatarkuse teekonnal. Võib selguda, et võtsid liiga suure eesmärgi või tuli sul hoopis mingi muu palju parem mõte. Kõike saab muuta. Peamine on tegutseda, sh mõelda läbi, mis sind kõnetab ja sulle sobib.

Kord aastas teen Mikroinvestori vilistlaste kokkutuleku (seni oleme kohtunud Tallinnas ja Hiiumaal), et ka näost-näkku kohtuda. See on suurepärane võimalus kohtuda ka teistel lendudel osalejatega.

Käime ka mõnel Eesti börsiettevõttel külas. Seni oleme külastanud Kaubamaja ja LHV-d.

rahatarkus on tugevalt seotud õigusega — Rahatarkusega seotud juriidika

4. Iganädalane tagasiside minult

Kui valid grupiga variandi, saad igal nädalal minult tagasisidet oma kodutööle. Kasuta seda julgesti!

Kodutööde tegemisel on sul vabad käed, kuidas neid täpselt teha. Julgustan alati panna kindlasti kirja oma mõtteid ja küsimusi, et neile tagasisidet saada. See on sisuliselt individuaalne iganädalane mentorlus. Lisaks teadmistele ja grupis küsimuste arutamisele.

Kui sa valid kursuse iseseisva läbimise, siis ma sulle iganädalast tagasisidet ei anna, aga võid julgelt küsimusi küsida.

Teen 2x kursuse jooksul Zoomis Q&A minuga, kus vastan kõigi kursusel osalejate küsimustele. Need on väga kasulikud ja põnevad kohtumised.

5. Sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan

Iganädalaste ülesannete eesmärgiks on, et neist saaks lõpuks kokku sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan. Et sa mõtleksid läbi kõige olulisemad teemad ja punktid.

Seepärast rõhutan ka minu tagasiside olulisust. Mõtlen sinuga kaasa, küsin küsimusi ja juhin tähelepanu, millele veel võiks mõelda. Julgustan sind ja kiidan su edusamme, sest me ise oleme tavaliselt endaga liiga karmid. Või ei märka edusamme, sest need tunduvad nii väikesed.

Jagan viimasel nädalal ka enda strateegiat ning selgitan, kuidas see on aja jooksul arenenud ja muutunud.

Lisaks jagan oma portfelli.

Annan iganädalaselt tagasisidet — Kursuse lõpuks on sul oma strateegia ja tegevusplaan

6. Külalised

Sa ei pea leppima ainult minu teadmiste ja kogemustega. Kutsun külla erinevate valdkondade spetsialiste. Kohtumised toimuvad Zoomis ning saad külalistelt ka küsimusi küsida.

Sul on juurdepääs ka varasemate külaliste vestluste salvestustele. Meil on külas käinud kinnisvaramaakler, advokaat, jurist, võlanõustaja, maksuametnik, kodulaenude osakonna juht ning tarbijakaitse.

Kursus kui kiirendi

Selle asemel, et ise lugeda, katsetada ja proovida 7+ aastat, on sul võimalus saada osa minu teadmistest ja kogemustest. Olen sulle välja valinud kõige olulisema.

Lisaks olen nii ise, kui ka on grupp sulle toeks, inspiratsiooniks ja innustajaks. Grupi olemasolu aitab ka motivatsiooni hoida.

Millal tulla mentorlusse?

Mentorlusse soovitan tulla, kui sul on mingi konkreetne küsimus, mis vajab lahendamist. Kui sa tunned, et sul on olemas teadmised, kuid oled segaduses, kuidas edasi? Kui sa soovid tuge ja mõtteid põrgatada.

Mentorlusse saab tulla ka alati peale kursust. Soovitan kursuse enne läbida, et olla kindel, et sul on rahatarkuse nurgakivid paigas.

Mõtteid vestlusest Eesti ainsa naisaktsiamaakleri Nelli Jansoniga

Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud. Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.

Mul õnnestus temaga tund aega vestelda (vestlust saab kuulata Mikroinvestori YouTube` kanalilt) ning soovin sinuga jagada noppeid meie vestlusest ja oma mõtteid neil teemadel.

Kuidas edukalt investeerida? — Minuga vestles LHV vanemmaakler Nelli Janson

Mis läheb üles, peab ka alla tulema

Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.

aktsiaturud on nagu Ameerika mäed — Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)

Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.

Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.

Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.

Langus on alustajale hea

Kuidas on võimalik, et alustajale on langus hea — Kuidas saab langus hea olla?
https://giphy.com/gifs/

Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.

Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.

Vaata selle kohta ka minu blogipositust liigse enesekindluse kohta.

Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna

Psühholoogiliselt on negatiivsed emotsioonid palju tugevamad kui positiivsed — Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm
https://giphy.com/gifs/

See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.

Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.

Mida selle hirmuga ette võtta?

Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.

Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?

Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.

Riskide maandamine ja hirmudega toimetulek — Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda?
https://giphy.com/gifs/

Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.

Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).

Räägin hirmudest ja nendega toimetulekust ka õppevideos nr 5 (hirmud ja riskid).

Ei tasu taga nutta teenimata raha

Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.

Pole mõtet kahetseda, tehtud vigadest tasub vaid õppida — Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com

Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.

Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.

Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.

Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus.

Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.

Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks

Otsime lihtsaid lahendusi, aga pole ühte kõigile sobivat lahendust — Pole olemas ühte võlurohtu
https://giphy.com/gifs/

Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.

Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.

Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.

See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.

Lepi sellega, et eksid

Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka.

Eksimine on inimlik — Lepi sellega, et me kõik teeme vigu
https://giphy.com/gifs/

Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.

Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).

Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?

Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.

Miks vigadest ei räägita?

Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.

Jääb mulje justkui oleksid ainus, kes vigu teeb — Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada?
https://giphy.com/gifs/

Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.

Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.

P.S Kuula meie vestlusest, mille kohta ma ütlesin, et mina olen see ainus loll!

Ja lõpetuseks Nelli lause: Tagantjärgi tarkus on täpisteadus!

Need on ainult mõned mõtted vestlusest Nelli Jansoniga. Soovitan kindlasti kogu vestlust kuulata ja ka korduvalt!

Mõnusat kuulamist ja edukaid investeeringuid!

Kas rahatargaks saamiseks piisab ainult Kristi Saare InstaStorydest?

Mul tekkis üks päev selline küsimus. Kas peaks jälgima mitut Instagrami rahakontot või piisab, kui jälgid Kristi Saaret?

Kristi Saare InstaStoryd on ju legendaarseks saanud ja annavad palju rahatarkust. Sellises mõnusas meelelahutuslikus võtmes.

Kui peaks valima ainult ühe Instagrami rahatarkuse teemalise konto, siis jah: selleks peaks olema @kristiinvesteerib.

Aga võimalusel võiks jälgida siiski rohkem, kui ühte rahatarkuse kontot. Miks?

Kristi Saare Instastoorid on legendaarsed — Kui sa saaksid jälgida ainult ühte Instagrami rahakontot

Erinevad vaatenurgad

Rahatarkuses (mulle meeldib see mõiste, sest see on laiem, kui investeerimine) on teatud põhimõtted, mida võib öelda, et kõik jagavad, sest need on üldreeglid, millest lähtuda.

Nagu ikka on reeglitel alati erandeid. Ja need erandid võivad olla väga erinevad, sest inimesed on erinevad ja olukorrad on erinevad.

Sellepärast ei saagi investeerimisoovitusi anda, kuigi tihti inimesed tahavad lihtsaid lahendusi ja konkreetseid soovitusi ehk et keegi otsustaks nende eest.

Keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha, sest sina pead nendega elama.

Alati küsi miks?

Veidi parafraseerides Simon Sineki raamatu pealkirja “Esmalt küsi “miks”?”, tasub alati üldreeglid enda jaoks läbi mõelda. Miks see on nii ja kas see kehtib ka minu puhul ja antud olukorras.

Ei ole kõigile sobivaid lahendusi — Mis on sinu miks ja mis tagab sulle meelerahu?

See on üks põhjus, miks mina hakkasin blogima. Hea näide on meelerahu teema.

Mind häiris, et sel teemal justkui oleks üks kõigile sobiv reegel, et alustada tuleb meelerahufondist ja see peaks olema 3-6 kuu kulude suurune.

Kui vaadata seda teemat lähemalt, siis on sellel üldreeglil mitmeid nüansse, nt kas arvestada fondi suuruseks minimaalsed kulud või kuu sissetulek. Mõne jaoks on hoopis 1 kuu piisav, teisele ei piisa meelerahuks ka 12 kuu sissetuleku summast.

Neist nüanssidest räägitakse ka, aga need kipuvad selle üldreegli taha ära kaduma. Sest nagu ma mainisin me aju tahab lihtsaid lahendusi. Kuuled seda reeglit ja nii on. Ei hakka enam edasi mõtlema.

Kui see paneb sind tegutsema, siis väga tore!

Aga kui sa oled elanud seni palgast palgani ja sul pole sentigi säästetud, siis mõte 6 kuu palga säästmisest enne, kui saad hakata investeerima, võib mõjuda masendavalt. Ja võimatuna.

See on lihtsalt üks näide ja minu mõtteid meelerahu teemal ja miks minu jaoks tuleks mõelda sellest laiemalt, kui ainult meelerahufondist, saad lugeda siit.

kas peab jäämagi palgast palgani elama või aitab rahatarkus? — Jagasin enda lugu, kuidas jõudsin palgast palgani elust investeerimiseni

Maailm ei ole must-valge

Kuigi me väga tahaks lihtsaid lahendusi, siis maailm ei ole must-valge. Investeerimise saab teha võimalikult lihtsaks ja passiivseks, nt püsimakse III sambasse, aga ka selleks peab kõigepealt midagi tegema: fondi valima ja püsimaksekorralduse tegema.

Kohe, kui sooviks siit edasi minna läheb otsuse tegemine keerulisemaks ja seetõttu võiks jälgida rohkem, kui ühte Instagrami kontot.

me oleme erinevad ja seepärast sobivad meile ka erinevad lahendused — Maailm ei ole õnneks must-valge

Samas ei pea ka liiale minema, sest palju infot kordub. Need samad üldreeglid.

Me elame infoühiskonnas, kus infot on tohutult ja selles on keeruline orienteeruda. Ka seepärast on mõistlik jälgida näiteks 3-5 Instagrami kontot, kes sulle seda infot vahendavad.

Aeg-ajalt tee inventuur, sest osad kontod muutuvad passiivseks ja jooksvalt tuleb juurde uusi tegijaid. Samuti võib sind nüüd kõnetada keegi, kes esmapilgul ei tundunud sinu jaoks huvitav.

Valisin välja 5 Instagrami rahakontot mida võiks kindlasti jälgida — Minu soovitused, millist 5 Instagrami rahakontot jälgida

Minu 5 Instagrami rahakonto soovitust

- Kristi Saare – legend. Saad kõik oma küsimused ära küsida:) Ei pea isegi rahaga seotud olema:)
- Mikroinvestor 🙂 – alustamine ja psühholoogia, väikeste sammudega tähtede poole!
- Kristjan Liivamägi – professor – kui tema raamatud loetud või ei viitsi lugeda, siis siit saab neid teadmisi tüki kaupa. Teadmised ja kogemused.
- Rahaküpsis – infopank ehk ei pea ise infot otsima. Kaasa tasuks siiski mõelda.
- Miljonineiu – noorelt noorele. Vanusepiirangut ei ole, aga väga inspireeriv, et noor inimene tegutseb oma tuleviku nimel.

Miks me laenuta maja ehitame?

Viimasel ajal on enamus aega ja energiat läinud maja ehitamisele. Seetõttu mõtlesin kirjutada, kuidas juhtus, et ehitame maja laenuta.

Alguses oli meil plaan maja osta. Käisime mõnda maja vaatamas ja jõudsime järeldusele, et parem oleks ise maja ehitada. Saad täpselt sellise nagu soovid ning siin maal ei tundunud valikus meile sobivat olevat. Majad olid kas väga kehvas seisus või väga kallid (ja mõned ülisuured).

Otsisime krunti – ka kallid, eriti need, kus elekter-vesi olemas – ning käisime pangas uurimas palju laenu saaksime. SEB-is oli väga ebameeldiv kogemus. Pangatöötaja vaatas meid kui tulnukaid (või paadialuseid? – meil ei ole megasuured palgad, aga enda arvates normaalsed – see kogemus oli mõned aastad tagasi) – ehitame maja maale ja mitte suvilat, vanematel polegi Tallinnas kinnisvara, mida tagatiseks panna ning mees töötab ka veel Soomes?!?!?!

Swedbankiga oli oluliselt meeldivam vestlus, kuid see ei muutnud fakti, et maale laenu saamine tundub suhteliselt mission impossible. Öeldi, et kui vundament olemas, siis küsige uuesti ja saaks 70% vundamendi väärtusest laenu. Teistest pankadest me ei küsinudki, sest …

Meis hakkas tekkima mõte, et mis oleks, kui ehitame maja laenuta? Pangaga on lisaks veel igavene paberimajandus – iga kord hindamisakt, kui midagi valmis saab. Kiiresti peab valmima jne. Lisaks aastakümneid laenu maksmist.

Miks mitte proovida?

Elu käib ikka üles-alla ehk peale negatiivseid uudiseid (et pangast peaaegu võimatu laenu saada) saime positiivseid uudiseid. Minu vanemad kinkisid meile sobiva krundi. Suur aitäh!

Esimene istutatud lill meie krundil. Istutasime ka 7 mändi, 4 tk läks ilusti kasvama.

Oleme järjepidevalt raha kogunud ja vähehaaval ehitanud.

Ehitaja leidmine pole lihtne, elekter läks megakalliks (tekkis tunne nagu me elaks kusagil keset metsa, kuigi naabrid ega alajaam pole üldse kaugel), nüüd veel eriti segased ajad ja hinnabuum ehituses …

Põrandakütte toru pandud, mina olin kerija:)

Aga jätkame samm-sammult.

Õnneks ei ole meil maja valmimisega kiiret. Meil on elukoht (laenuvaba korter) olemas.

Sel suvel leidsin esimest korda meie krundilt maasikaid. Varem on olnud palju vaarikaid.

Ning meile meeldib järjest enam mõte laenuvabast maja ehitusest. Sest iga laen on kohustus. Jah, ma tean, et kodulaenu peetakse soodsaks laenuks ja lausa võimenduseks. Aga laen on laen.

Minu eesmärgiks on, et meie igakuised kohustused oleksid võimalikult väikesed. Kui kõik hästi läheb, siis kodulaenu maksed sinna hulka ei kuulu.